pühapäev, 2. aprill 2017

Rahu, vaikus, positiivsus

Kas pole mitte super ilus uus välimus sellel blogil?!! Mu silmad lausa sulasid kui ma selle tausta pilti tegin ja pealkirja asendavat pilti. Mõlemad fotod on minu tehtud (lille oma mitu aastat tagasi Kurtnas ja Lanzu silmapilt eelmine november) ja tuunitud ja juhuslikult olin sunnitud ise need looma sobivaks siia blogisse, sest googlest ei andnud enam midagi piisavalt head leida, mis sobiks ka selle blogi mõõtudesse ning mille kvaliteet ei läheks halvaks.

Nüüd on see blogi tõeline rahu, ilu ja positiivsuse paik. Vahel esineb siin ka vaikust, aga üritan ikka oma tegemisi ja mõtteid kirja saada.


See uus välimus kindlasti väljendab ka muutusi minus ja mu hobuses. Minus eelkõige oma elustiili muutmist valides sellised toitumisharjumused, mille puhul ei pea kannatama ükski loom, sest kellel seda halba karmat veel juurde vaja on :D . Samuti on see valik tehtud ka sellepärast, et vaatasin Gary Yourofsky videot "The Most Important Speech You Will Ever Hear" (panin lingi, klikka pealkirjal). See kõne pani mu mõistma, et mu vabandused selliseks ebamoraalseks käitumiseks on lihtsalt ülimalt egoistlikud ning kui on võimalik elada rahumeelsemalt ja tervislikumalt, siis miks ka mitte seda teha.


Lanzetile pärast kahte aastat uuesti selga minnes sain aru ka sellest kui tähtis on rahu, mille kohta ma kasutan tihti sõna "rahulik", et tuleb rahulik olla, aga ma ei mõtle selle all seda rahulikku, kui inimene on lihtsalt lõdvestunud või ta ei ole ärritunud/stressis/ärevil. Muidugi on ka see rahulikkus äärmiselt tähtis, kuid see tundub mulle sellise pinnapealsemana, mitte halvas mõttes.


Ju ma pigem räägin sisemise rahu seisundist. See rahu, mis tekib sulle teadmisest, et kõik on just nii nagu praegu olema peab. Selline rahu tekib, kui ma tunnen, et mul on piisavalt infot/teadmisi/kogemusi ning oskan seetõttu hobuse käitumist ette näha. See rahu justkui avardab meeled ning muudab analüüsivamaks, sest siis panen palju rohkem tähele ja mõistan või selgitan välja miks midagi juhtus või miks hobune mingit moodi reageerib ning suudan aimata kuidas hobune midagi kogeb.


Selline rahu tekitab kena vaikuse, kus infovahetus toimub peamiselt energeetilisel tasandil ja läbi kehakeele. Viimasel ajal olen ise nii palju sõnadega üritanud Lanzetti ergutada, sest tihti sureb ta palavuse ja väsimuse tõttu jube kiiresti välja, aga see ei aita tavaliselt midagi, sest see rääkimine muudab mind samal ajal võimeldes veel väsinumaks ja õhk saab rutem otsa ning nii väheneb kiiresti ka energia ja lõpuks ei suuda meist kumbki enam joosta :D . Aga kui olen vait suutnud püsida ja rohkem hingata saanud ning energiat suunata talle, siis on ikka rohkem asja saanud.


Läbi mõistmise ja eneseparandamise, mida saavutab läbi rahu ja vaikuse, saab tulla ainult positiivsus. Hobusega kontakti saavutamine on ju väga meeldiv kogemus ning lisades sinna veel positiivseid emotsioone, saab lõpptulemuseks rõõmsast energiast pakatava koosluse, mis hiljem meelde tulles annab jõudu ja meelekindlust nendel hetkedel, kui olukord on raske või tundub lootusetu. Ja üks asi on kindel, nimelt kui ma ise ei ole positiivselt meelestatud, siis ei suuda ka hobune positiivsena püsida.

Nüüd veel detsembri pilte, kui trenni tehes ei hakanud palav (vähemalt hobusel enamasti mitte) ja sai nautida ilusaid liikumisi.